Nagu paljud teised elualad, nii on ka meditsiin ja farmakoteraapia ehk ravimitega ravimine muutumas üha personaalsemaks. Sellise suunamuutuse on tinginud asjaolu, et terviseprobleemid on üha kompleksemad ja ravi üha keerukam. Äratundmine, et kõigile ei sobi üks ja sama lahendus, on toonud kaasa vajaduse uute meetodite järele.
Farmakokineetika käsitleb küsimust, mida ravim konkreetse inimese organismis teeb. Kui teame sellele vastust, oskame ravimeid üha täpsemalt annustada ka väga erinevatele haigetele, olgu siis tegu intensiivravi patsientide või vastsündinutega. Ent ravimi ühesugune kogus ja toime ei pruugi eri inimestel anda ühesugust tulemust. Kui palju me oskame ette näha, millist ravimiannust patsient mingi kindla ravitoime saavutamiseks vajab?
Oma teadustöös uuribki Tuuli Metsvaht antibakteriaalse ravi võimalusi juhul, kui haigetele ei sobi ühesugune valmislahendus, sealhulgas intensiivravis südame-vereringe toetust vajavate vastsündinute puhul. Professor Metsvahil on laialdane kogemus laste ja vastsündinute kliiniliste uuringute alal ning tema osalusel on valminud üle 200 teaduspublikatsiooni. Ta on osalenud mitmes rahvusvahelises uurimisprojektis, sealhulgas Eesti-poolse koordinaatorina.
Tuuli Metsvahi sõnul näevad praegu olemasolevas ravimiinfos (ravimite uurimises) kõige selgemini puudujääke arstid, kes tegelevad väikseimate ja haavatavaimate patsientide – laste ja vastsündinutega. Nemad aga saavad ka selles valdkonnas kõige enam panustada. „Näen, et meie kõikide kohus on tagada lastele osasaamine uuendustest farmakoteraapia vallas,“ lisas ta.
Inauguratsiooniloengu veebiülekanne on järelevaadatav SIIN.
Kirjuta esimene kommentaar