1. Kuidas jõudsid lasteuuringute huvitavasse maailma?

Minu juurde tuli proviisoritudeng Kaarin Jõgi, kes soovis et ma oleksin tema lõputöö juhendaja ja ta soovis uurida midagi seoses vastsündinutega. Mind suunati selle uuringu tegemiseks nõu küsima professor Irja Lutsari juurde ja järgmisel hetkel olingi endale ootamatult doktorantuuris. Uurisime Eesti vastsündinute ravimikasutust ja vastsündinutel kasutatud ravimites olevate ebasobivate abiainete sisaldust.

2. Kes on Sinu inspireerijaks olnud?

Teadustöös on kindlasti kõige suurem eeskuju olnud Irja Lutsar, kes juhtis mind sirge joonega otse teadusesse hetkel, mil ma ise sellisest teest unistadagi ei osanud. Igapäevaselt ei ole lasknud uuringute tegemises pausi teha Dr Lenne-Triin Kõrgvee oma lõputu hoo ja entusiasmiga. Esimene tõeline erialane inspireerija oli kadunud professor Steve Hudson, tänu kellele ma sain kliiniliseks proviisoriks.  Ja PERHI valuravimeeskond - Dr Valdo Toome ja Helen Valk ning Dr Indrek Rätsep, kelle osakonnas sain aru, mida põnevat saab proviisor haiglas teha apteegi seinte vahelt välja liikudes.

3. Nimeta kõige huvitavam teema, millega oled uuringuid tehes kokku puutunud.

Iga algav uuring on parasjagu kõige põnevam. Väga uudne oli radioaktiivse isotoobiga märgistatud mikrodooside annustamise metoodika katsetamine, beetalaktaam-antibiootikumide plasmakontsentratsioonide määramisese „voodi kõrval“ (bedside) metoodika uurimine. Hetkel tundub mulle väga praktiline ja huvitav ravimite ekstemporaalset valmistamist lihtsustavate ja edendavate tehnoloogiate areng (nt. ravimite 3-D printimine) ja sellega seonduvad uuringud koostööd farmaatsiainstituudiga.

4. Millest tunned uuringut läbi viies kõige rohkem puudust?

Ajast, mil saan pühenduda rööprähklemata vaid ühele uuringule. Ajast mõtelda ja lugeda ühe teema kohta piisavalt. Inimestest, kes aitaksid uuringutulemusi analüüsida. Õnneks on meil nüüd meeskonnas suurepärane biostatistik Hiie Soeorg.

5. Mida teeksid uuringute vallas teisiti?

Pühendaks meditsiinivaldkonna õppes rohkem aega kliiniliste uuringute teemale, et uurija algatatud kliiniliste uuringute tegemise meeskondades oleks rohkem liikmeid.

6. Mis on uuringut läbi viies Sinu jaoks kõige põnevam?

Uuringu algne planeerimine, esimesed arutelud kaaslastega. Õppida uuringu tegemise käigus   midagi uut, saada tuttavaks uute inimestega näiteks teistest riikidest ja uuringukeskustest.

7. Kuidas saaksid poliitikud ja ühiskond panustada lasteuuringute korraldamisse?

Lasteuuringutega alustamist toetaksid kindlasti lisaks Laste Kliiniliste Uuringute Fondile,   teiste sarnaste fondide loomine. Lapsevanemad võiksid jõulisemalt sõna võtta ja poliitikuid mõjutada lastele sobivate ravimvormide puudumise või kättesaadavuse probleemide teemal. Apteekrite ja lastearstide muret võetaks poliitikute ja otsustajate poolt ehk rohkem kuulda.

8. Kuidas ühildad oma elus erinevad rollid: ema, abikaasa, proviisor, uurija, teadlane, õppejõud, illustraator?

Läbi pisiasjade kaose, üritades suuremat pilti koos hoida. Proovides nädalavahetuseti tegeleda vaid perega.

Pean ennast tööalaselt eelkõige kliiniliseks proviisoriks, kellel on olnud elus õnne kohtuda suurepäraste ja entusiastlike uurijatega ja olla kaasatud nende tegemistesse. Uurija ja õppejõu rollid on põhitööga tihedalt ja orgaaniliselt seotud.  

9. Millele kulub Sul igapäevaselt kõige rohkem aega?

Asjade liikuma lükkamisele, suhtlemisele.

10. Millest oleksid valmis ilma mõtlemata loobuma?

Kas just loobuksin ilma mõtlemata aga tahaks kunagi tulevikus loobuda liigsest enda tegevuste killustamisest. Ilmselt pole kõige jätkusuutlikum öelda kõigile põnevatele tegevusele ja algatusele jah.

11. Mis on Sinu elu viimasel ajal oluliselt lihtsamaks muutnud?

Mulle teeb väga suurt rõõmu, et üks oluline teema – lastele sobilike ravimvormide puudumine, tundub ravimitehnoloogia valdkonna teadlaste töö tulemusel lahenduse suunas liikuvat. Kui sobiv tööstuslik ravimvorm lastele puudub, siis loodetavasti saame lähiaastatel vähemalt haiglates alustada robotite abil lastele suukaudsete ravimite 3-D printimisega.

Aga igapäevaselt lähevad uuringute tegemisel asjad lihtsamaks läbi enda ja ka mind ümbritsevate inimeste täienevate kogemuste ja pidevalt tõhustuva abivõrgustiku toel. Viimastel aastatel on väga suurt abi ja nõu pakkunud Tartu Ülikooli Kliinikumi Kliiniliste Uuringute Keskusest Katrin Kaarna ja Riina Janno.

 12. Kui Sa saaksid ühe sõnaga kirjeldada, kes Sa pole, siis see sõna oleks?

Viriseja-venivillem.

13. Kui saaksid ühe sõnaga öelda, kes Sa oled, siis see sõna oleks?

Kärsitu töömesilane.

14. Mis on Sinu elus kõige olulisem saavutus?

Kliinilise farmaatsia killukese sissetoomine Eesti meditsiinisüsteemi ja selle kasvamise ja arengu eest seismine.

15. Mida tähendab Sinu jaoks vaba aeg?

Vaba aeg on aeg paksu raamatuga tugitoolis, oma perega ringi seiklemine, sünged kriminaalseriaalid. Olen ka raskekujuline korilane.