Päev algas dr. Lea Maipuu ettekandega, kus tehti ajarännak selja taha jäänud aega, rääkides kuidas ja mis oludes alustas lasteintensiivravi osakond oma tänuväärset tööd septembri keskpaigas 1982. aastal. Dr Maipuud kuulates võisime tõdeda, et meditsiin on teinud murrangulise arengu ning saame tunda rõõmu kõrgtehnoloogiast.
Dr. Lea MaripuuMeie ELAV liige prof. Tuuli Metsvaht tegi ülevaate nii intensiivravi vajavatest lastest, sealhulgas enneaegselt sündinutest; osakonnas läbiviidud ravimuuringutest, millesse panustab Eesti Lasteuuringute Võrgustik; kui ka kõrgtehnoloogilisest tehisintellektist, eeskätt, kas AI võib võtta arstirolli?
Patsiendi ja vanema rollist lasteintensiivravi osakonnas olid kõnelema tulnud kaks peret: sügavalt enneaegsena sündinud, kuid nüüd juba teismelise ikka jõudnud noormees oma emaga ning mõne aasta eest sündinud enneaegse lapse pere. Oli huvitav kuulda kahe ajastu erinevustest läbi pere kogemuste. Kui praegusel ajal tähtsustame varajast nahk-naha kontakti järjest enam, siis veidi vähem kui 20 aastat tagasi võis see esimene „känguru“ toimuda alles lapse teisel elukuul.
Lasteintesiivravi osakonna anestesioloog dr. Merle Benström jagas kogemusi isiklikust vaatest tööle: kuidas eristada era-ja tööelu, kui tegemist on lähedase lapsega. Ettekanne oli emotsionaalne ning kaasahaarav.
Lasteintensiivravi õde, ELAV uuringukoordinaator Saale Koonik jutustas oma teekonnast osakonda ning lõi auditooriumis meeleoluka õhustiku näidates filmi kolleegidest. Kuulsime huvitavaid mälestusi seoses tööga osakonnas. Filmis osales ELAV meeskonnaliige, Annika Tiit-Vesingi, kes töötas 1994-1997. aastatel lasteintensiivravi osakonnas õena.
Auditooriumi elavdasid infektsioonikontrolliteenistusest dr. Piret Mitt ja ägedate infektsioonide osakonnast dr. Hannes Vaas. Dr. Piret Mitt teadvustas konsultandi rolli eripära lasteintensiivravi osakonnas. Näiteks, kuidas tõlgendada raviarsti muret ja soove, kui sõnadeks on „hall jume“. Mida tähendab hall ning, mis värvispektrist lähtuda?
Dr. Hannes Vaas meenutas aega, kui läbis residentuuri lasteintensiivravi osakonnas. Sellest sai järeldada – kui alguses ei saanud vedama, siis pärast ei saanud pidama.
Ametlikule osale järgnes vabamas õhkkonnas koosviibimine endiste ja praeguste kolleegidega. Suur rõõm on näha, et küllaltki pingeline töö ei varjuta meeli.
Aitäh, osakonnajuht Imbi Eelmäe ja õendusjuht Kertu Lepla toreda päeva organiseerimise eest!
Kirjuta esimene kommentaar