1. Kuidas jõudsid lasteuuringute huvitavasse maailma?

Minu esimene lihtsam kokkupuude teadustööga oli pediaatria residentuuri ajal, kui Tartu Ülikooli Kliinikumi laste ja vastsündinute intensiivravi osakonnas (IRO) oli Klebsiella pneumoniae puhang. Arusaamatused tekkisid sünnitusmaja ja IRO vahel, kust see bakter pärines. Tegime koos prof Irja Lutsariga väikese uurimisplaani ning selgitasime bakteri „teekonda“. Edasi järgnesid tema ja dr Eda Tamme juhendamisel juba mitmed teised uurimistööd konverentsidele, residentide seminaridele jne.

Sellele küsimusele vastates jõudsin üllatavale avastusele – minu doktoritöö teema keskendub ka sellele, kuidas erinevad keskkonnad mõjutavad patogeensete bakterite „liikumist“. Tundub, et ülalnimetatud kokkupuude lihtsa teadustööga oligi märgiline J.

2. Kes on Sinu inspireerijaks olnud?

Kõige esimeseks inspireerijaks - prof Irja Lutsar. Hiljem, kui juba ise olen olnud kliinilisel töö, inspireerivad mind kolleegid, kes on tugevad nii kliinilises töös ning selle kõrvalt teinud teadustööd: Prof Tuuli Metsvaht, dr Kairit Joost, Maarja Hallik, Heili Varendi, Liis Toome, Piia Jõgi, Konstantin Ridnõi jt. Kuna ma olen lastearst ning teadustöö on alati seotud kliinilise tööga, siis kõik kolleegid – lastearstid, kes minu kõrval olnud, toetanud, õpetanud ja inspireerinud erinevatel ajahetkedel, on mu südames.

3. Nimeta kõige huvitavam teema, millega oled uuringuid tehes kokku puutunud.

Minu silmad lähevad põlema ikka vastsündinutega seotud teemade puhul ning eriline sümpaatia kuulub toitmisega seotud probleemidele

4. Millest tunned uuringut läbi viies kõige rohkem puudust?

Ma tean täpselt oma nõrku külgi ning ei häbene seda välja öelda. Statistika on keeruline osa ning üks korralik statistilise analüüsi plaan enne uuringu alustamist lihtsustaks oluliselt artiklite kirjutamist. Paraku on ka nii, et teadustöö arenedes tekib uusi analüüsi mõtteid ja tavaliselt teeb see lõpptulemust vaid paremaks.

5. Mida teeksid uuringute vallas teisiti?

Meil on vaja kaitstud aega, et teadustööga tegeleda.

6. Mis on uuringut läbi viies Sinu jaoks kõige põnevam?

Kahtlemata on selleks hetk, kui hakkavad selguma tulemused...

7. Kuidas saaksid poliitikud ja ühiskond panustada lasteuuringute korraldamisse?

Ma arvan, et kõigepealt me peame olema ise aktiivselt „pildil“ ja näitama, et lastega seotud uuringud on vajalikud ning me oskame ja tahame neid teha. Poliitikud jagavad raha ning ka nende jaoks peame end nähtavaks tegema. Koos eriala ja lastevanemate organisatsioonidega on see lihtsam. Vähemtähtis pole, et lasteuuringutest oleks teadlikud ka lapsevanemad – koostöö nendega on oluline.

 8. Kuidas ühildad oma elus erinevad rollid: ema, abikaasa, lastearst, uurija, doktorant?

Ma olen oma kolmele pojale ikka ütelnud, et „kes palju teeb, see palju jõuab“. Õnneks lisandub vanuse tõustes ka eneseaustamise oskus ning tunned ära piiri, kus rööprähklemine teeb asja vaid hullemaks. Oluline on aru saada, et mitte keegi pole perfektne ning tuleb end usaldada, teha otsuseid ja areneda igakülgselt omas tempos.

9. Millele kulub Sul igapäevaselt kõige rohkem aega?

Ilmselt ikka tööle lastearstina.

10. Millest oleksid valmis ilma mõtlemata loobuma?

Ülemõtlemisest

11. Mis on Sinu elu viimasel ajal oluliselt lihtsamaks muutnud?

Minu lapsed on kasvanud tublideks noormeesteks ja nad juba pakuvad mulle väljakutset „mõtle, enne kui ütled“.

12. Kui Sa saaksid ühe sõnaga kirjeldada, kes Sa pole, siis see sõna oleks?

Valetaja

13. Kui saaksid ühe sõnaga öelda, kes Sa oled, siis see sõna oleks?

Usaldusväärne

14. Mis on Sinu elus kõige olulisem saavutus?

Iseenda usaldamine. Mul on tore pere, kes mind inspireerib.

15. Mida tähendab Sinu jaoks vaba aeg?

Mulle väga meeldib tunne, kui vabal ajal toimetades on mõtted igapäevatööst totaalselt väljalülitunud. Selleks on tihtipeale vaja vaikust ja rahu. Seda on kõige enam ikka kodus. Kindlasti lülitan end välja laste tegemisi jälgides – kergejõustiku hall ja kontserdisaalid on need kohad.