1. Kuidas jõudsid lasteuuringute huvitavasse maailma?
Juba noore lastearstina huvitas mind küsimus, miks me nii ravime ja mitte teisiti ehk teisisõnu, kust me teame. Üheks esimeseks kliiniliseks uuringuks oli antibiootikumravi kestuse uuring meningiidi haigetel. Uuring tänapäeva standarditele muidugi ei vasta, aga tookord tundus innovatiivne olevat.
2. Kes on Sinu inspireerijaks olnud?
Laste uuringutega tegelemise inspireerija minu jaoks oli minu juhendaja Dallases, prof. George McCracken.
3. Nimeta kõige huvitavam teema, millega oled uuringuid tehes kokku puutunud.
Kõik uuringud, millega seotud olen olnud, on huvitavad olnud. Raske on välja tuua ühte, mis oleks kõige huvitavam. Ilmselt vorikonasooli ülemaailmsed registreerimise uuringud olid kõige olulisemad. Meelde on jäänud ka meie esimene penitsilliini farmakokineetika uuring; see on algusest lõpuni meie enda poolt üles ehitatud.
4. Millest tunned uuringut läbi viies kõige rohkem puudust?
Organiseerimatusest. Uuringutes on tohutult mõttetut bürokraatiat, mis ammu enam eesmärki ei täida. Uuringuid saaks palju ratsionaalsemalt ning aega kokkuhoidlikumalt teha. Samuti sageli tahetakse ühe uuringuga kõik probleemid lahendada. Lõpuks ei suuda keegi nii keerulist uuringut läbi viia ja vastamata jäävad kõik küsimused. Mina tahaksin teha aste astme kaupa.
5. Mida teeksid uuringute vallas teisiti?
Vähendaksin mõttetut bürokraatiat ja kahtlustamist. Püüaks vastata paarile olulisele küsimusele, mitte kõigile võimalikele küsimustele antud vallas.
6. Mis on uuringut läbi viies Sinu jaoks kõige põnevam?
Tulemuste analüüsimine ja interpreteerimine ning andmete esitamine nii, et kolleegid ka sellest aru saaksid. Mõnikord ei jõua ära oodata kuna tulemused tulevad.
7. Kuidas saaksid poliitikud ja ühiskond panustada lasteuuringute korraldamisse?
Ühiskond peab kõigepealt teadvustama, et laste ravimine ravimitega, mille annuseid pole lastel piisavalt uuritud või mille ohutus pole teada, ei ole 21 sajandil aktsepteeritav. Ühiskond peab nõudma, et neid uuringuid tehakse ning ravi vastavalt uuringute tulemustele korrigeeritakse. Tänapäeva E-Eestis kogume me tohutult andmeid, aga ei tee nendega peaaegu mitte midagi. Igapäeva elus tekkinud andmeid kasutades võiksime ravimitest palju rohkem teada saada.
8. Kuidas ühildad oma elus erinevad rollid: ema, vanaema, lastearst, uurija, poliitik?
Ega ma ei oskagi neid kõiki hästi ühildada. Olen püüdnud iga asja jaoks aega leida, aga kindlasti tuleb nurki lõigata. Püüan iseenda jaoks prioriteedid paika panna.
9. Millele kulub Sul igapäevaselt kõige rohkem aega?
Igasugusele rööprähklemisele ja suhtlemisele.
10. Millest oleksid valmis ilma mõtlemata loobuma?
Minu elus pole asju, millest ilma mõtlemata loobuda. Igal asjal on oma koht. Niisamuti on igal inimesel minu elus oma koht.
11. Mis on Sinu elus viimasel ajal oluliselt lihtsamaks muutnud?
Elu on mõnes mõttes lihtsam, kui enam pole väikseid lapsi, kelle pärast muretseda. Muidugi ei kao laste pärast muretsemine kunagi, aga see on ikka teistmoodi.
12. Kui Sa saaksid ühe sõnaga kirjeldada, kes Sa pole, siis see sõna oleks?
Ma pole väiklane. Mul on oma arvamus, aga aktsepteerin teiste arvamusi ja eriti olen väga tolerantne selle suhtes, kuidas keegi oma elu elab.
13. Kui saaksid ühe sõnaga öelda, kes Sa oled, siis see sõna oleks?
Tolerantne.
14. Mis on Sinu elus kõige olulisem saavutus?
Ma ei oska nii oma elu hinnata. Tahtsin alati lastearstiks saada ja olen ka seda saanud. Elus on olnud palju teisi väljakutseid ja olen neist ikka kinni haaranud.
15. Mida tähendab Sinu jaoks vaba aeg?
Saan teha, mida tahan. Tavaliselt ei teegi midagi kasulikku, lihtsalt logelen või vaatan mõnda filmi või loen. Hea oleks niisugune vaba aeg, kui ühtegi kohustust kuklas pole, aga kuna olen tööde edasi lükkaja mitte koheselt tegija, siis sellist vaba aega pole senini olnud.